Diferentseerimine ilma topelttööta ka igas teises aines

Diferentseerimist peetakse sageli keeleõppe teemaks, sest seal paistavad oskuste erinevused selgelt välja. Sama vajadus on aga igas aines. Matemaatikarühmas on mõni juba kaugel ees ja mõni vajab tuge igal vahesammul. Ajalootunnis loeb üks õpilane allikateksti ladusalt ja teisele tuleb sõnavara lahti seletada. Keeleõppe jaoks välja töötatud meetod toimib kõigis neis.

Diferentseerimisest keeletunnis oleme kirjutanud eraldi juhendi. Siin viime sama loogika teistesse ainetesse ja vaatame seda ligipääsetavuse vaatenurgast.

Diferentseerimine on ligipääsetavus

Diferentseerimine ei ole ainult tugi nõrgematele. See tähendab kogu rühma arvestamist, ka nende õpilaste, kes jäävad kergesti ilma väljakutseta. Soome hariduseteadlane, professor Kari Uusikylä on rõhutanud, et diferentseerimine puudutab ka andekaid õpilasi. Turu ülikooli uurimuses leidsid kõige kaugemale jõudnud õpilased sageli, et lisaülesanded olid põhiülesannetega samal tasemel, nii et need ei viinud nende oskusi edasi (Lahdenperä 2018).

Kui mõtled diferentseerimisest kui ligipääsetavusest, tulevad kaasa ka teise emakeelega õpilased, keskendumisraskustega õpilased ja tuge vajavad õpilased. Eesmärk on kõigile sama, kuid tee selleni võib olla erinev.

Alusta ühest heast ülesandest, mitte kolmest tühjast

Meetod on ainest sõltumata sama. Ära alusta kolmest tühjast lehest, vaid ühest ülesandest, mis toimib põhitasemel. Sellest tuletad lihtsama ja nõudlikuma versiooni.

Matemaatikas võib see tähendada, et sama tekstülesanne antakse kolmel moel: toetatud versioonis on vahesammud lahti kirjutatud ja arvud lihtsamad, põhiversioon vastab rühma keskmisele ning süvendavas versioonis põhjendab õpilane oma lahendust või rakendab seda uues olukorras. Ajaloos saab sama allikateksti anda lühendatult ja sõnavara avades, põhikujul ning allikakriitiliste küsimustega laiendatult. Teema jääb samaks ja kogu rühm töötab sama sisuga.

Kolmest tasemest piisab

Rohkem tasemeid toob kergesti rohkem tööd kui kasu. Kolm taset on osutunud toimivaks ülesehituseks: tugi, põhi ja süvendus. Kui kõik kolm harjutavad sama põhiasja, toimib tunni lõpu ühine kokkuvõte kogu rühmale.

Kutseõppes on õpilaste lähtetasemed eriti erinevad ja kvalifikatsioonide uuendamine seda ei muuda. Jyväskylä ülikooli uurimus Soomes näitas, et üleminek iseseisvamale õpikeskkonnale ei kaotanud diferentseerimise vajadust ning õpetajad soovisid selleks rohkem aega ja vahendeid (Niemi 2023).

Kuidas Bruukki aitab

Tood Bruukkisse oma teksti või ülesande ja saad ettepaneku lihtsamaks ja nõudlikumaks versiooniks. Tehisaru pakub, sina otsustad, kes mida saab.

Kust alustada

Vali teema, mille juures sinu rühma erinevused on kõige suuremad, ja tee sellest kirjeldatud viisil kolm taset. Kui meetod on tuttav, saad seda laiendada järgmisele teemale ja vähehaaval koguneb sul valmis kolmetasemeliste komplektide varu.

Kui tahad proovida, kuidas sinu enda materjal eri tasemetele painduks, proovi Bruukkit tasuta. Õpetajate tagasiside on meile oluline, nii et anna teada, kui miski ei toimi.

Allikad

• Lahdenperä, E. (2018). Lahjakkaan oppilaan opetuksen eriyttäminen. Magistritöö, Turu ülikool (soome keeles).
• Niemi, J. (2023). „Päämäärä on sama, mutta reitti on eri“: opetuksellinen eriyttäminen sosiaali- ja terveysalan ammatillisissa opinnoissa. Magistritöö, Jyväskylä ülikool (soome keeles).

Loe ka: diferentseerimine keeletunnis ilma topelttööta ja kujundav hindamine õpetaja nädalarütmis.