Kujundav hindamine õpetaja nädalarütmis

Hindamist seostatakse sageli kontrolltööga teema lõpus. Kujundav hindamine on midagi muud: pidev jälgimine õppimise ajal, mille eesmärk on suunata järgmist sammu, mitte panna hinnet. See elab õpetaja nädalas väikeste tähelepanekutena, mitte ühe suure pingutusena.

Soome hariduse hindamiskeskus Karvi leidis, et hindamistavad erinevad koolist kooli ja sama oskus võib eri koolides anda erineva hinde (Atjonen jt 2019). Kujundav hindamine on üks viis muuta hindamine ühtlasemaks ja õpilase jaoks õiglasemaks, sest tagasiside tuleb jooksvalt, mitte alles lõpus.

Väikesed tähelepanekud pidevalt, mitte üks suur kontrolltöö

Kujundava hindamise tuum on vähendada ühe suure hindamise survet, jagades selle paljudeks väikesteks. Kui näed igas tunnis, kus rühm on, jõuad kurssi parandada enne, kui arusaamatus juurdub.

Praktikas võib see olla lühike kontroll tunni lõpus, paar küsimust, millele kõik vastavad, või kiire pilk sellele, kes jõudis edasi ja kes mitte. Tähelepanek ei pea olema hinne. Selle ülesanne on öelda sulle ja õpilasele, mida järgmiseks harjutada.

Tagasiside vaatab ette, mitte taha

Kujundava hindamise väärtus on tagasisides, mis ütleb, mida järgmiseks teha. „Neli kuuest õige“ vaatab tagasi. „Põhivormi sa juba oskad, järgmiseks harjuta erandeid“ vaatab ette. Teine suunab õpilast, esimene ainult nendib fakti.

Siin on ka õpetaja aja küsimus. Iga ülesande kohta ei pea eraldi tagasisidet andma. Sageli piisab, kui tõstad esile paar asja, mis rühmas korduvad, ja juhatad kogu rühma neist läbi.

Seo hindamine eesmärkide ja ülesannetega

Hindamine seostub eesmärkide, mitte teemadega. Kui ülesanne harjutab rakendamist, peaks ka hindamine vaatama rakendamist, mitte ainult meeldejätmist. Soome Haridusamet on põhihariduse hindamiskriteeriumid võrdse kohtlemise nimel täpselt kirja pannud (Opetushallitus). Nii täpsed kriteeriumid toetavad ka kujundavat hindamist: need ütlevad, millist oskust ülesanded peaksid harjutama.

See seostub otse diferentseerimisega. Kui jagad ülesanded kolmele tasemele, kuid hindad kõiki sama mõõdupuuga, võib tuge vajav õpilane ikkagi tunda, et ta jääb alla. Üks võimalus on hoida hindamise põhieesmärk samana, kuid lasta õpilasel näidata oma oskust eri ulatuses. Täpsemalt räägib sellest diferentseerimise juhend.

Kuidas Bruukki aitab

Bruukki ei pane sinu eest hindeid ja ei peagi panema. See aitab teha ülesandeid ja materjale, mis seostuvad eesmärkide ja hindamiskriteeriumidega. Võid näiteks küsida lühikesi kontrollküsimusi teema kohta või eri ulatusega viise sama oskuse näitamiseks. Tehisaru pakub, sina otsustad, mida kasutad ja kuidas hindad.

Kust alustada

Kõike ei pea korraga muutma. Üks võimalus on lisada ühe teema juures tunni lõppu üks kerge kontroll ja vaadata, mida see sulle ütleb. Kui harjumus on tuttav, saad selle oma nädalarütmi osaks teha. Kujundav hindamine ei ole lisatöö. See on viis näha õigel ajal, kuhu tunniaeg kõige paremini suunata.

Kui tahad proovida, millised näevad välja eesmärkidega seotud ülesanded, proovi Bruukkit tasuta. Õpetajate tagasiside on meile oluline, nii et anna teada, kui miski ei toimi.

Allikad

• Atjonen, P. jt (2019). „Että tietää missä on menossa“: oppimisen ja osaamisen arviointi perusopetuksessa ja lukiokoulutuksessa. Soome hariduse hindamiskeskuse väljaanded 7:2019 (soome keeles).
• Soome Haridusamet (Opetushallitus). Õppimise ja oskuste hindamine põhihariduses. (soome keeles)

Loe ka: diferentseerimine keeletunnis ilma topelttööta ja kuidas teha tehisaru ülesandeid, mis sobivad sinu klassile.