Kuidas kasutada veebiallikaid Bruukki tehisaru abilises

Seni on Bruukki tehisaru abiline vastanud selle põhjal, mida ta teab ja mis on sinu materjalis. Nüüd saab ta lugeda veebilehte, mille lingi talle annad, ja otsida veebist ajakohast teavet. Mõlemal juhul näitab vastus, millisest allikast iga teave pärineb.

See juhend selgitab, kuidas anda link allikaks, kuidas paluda abilisel otsida ja mis allikatega edasi saab. Juttu tuleb ka sellest, mida abiline ei tee, et teaksid, mida pead ise kontrollima.

Kaks viisi allikad vastusesse saada

Esimene viis on anda link. Kleebi veebiaadress oma sõnumisse ja ütle, mida tahad lehega teha. Abiline loeb lehe ja võtab selle oma ettepaneku aluseks. See sobib, kui sul on juba hea allikas olemas: uudisartikkel, Statistikaameti leht, Haridus- ja Teadusministeeriumi juhend või kirjastuse avalik lisamaterjal.

Teine viis on küsida ajakohast teavet. Kui küsid midagi, mida abiline ei saa kindlalt teada, näiteks selle aasta arve või hiljutisi sündmusi, otsib ta veebist. Allikaid võid ka otse küsida: lõpeta oma palve sõnadega „ja too allikad“.

Eraldi otsingulülitit ei ole. Abiline otsustab otsingu vajaduse üle samamoodi, nagu ta otsustab materjali uue ploki lisamise üle. Väljakujunenud fakte ta ei otsi, värskeid küll.

Kuidas anda link allikaks

1. Ava materjal. Kui tehisaru abiline pole nähtav, vali Tehisaru abiline.
2. Kleebi veebiaadress sõnumisse ja kirjuta, mida soovid. Näiteks: „Koosta selle artikli põhjal 8. klassile viis tekstist arusaamise küsimust: https://…“
3. Abiline loeb lehe ja teeb ettepaneku. Tekstis on viitenumber, näiteks [1], ja vastuse all on kirjas 1 veebiallikas. Selle taga on link sinu antud lehele.
4. Vaata ettepanek üle ja võta see materjali nagu iga teinegi ettepanek.

Abiline loeb ainult lehte, mille sina talle annad, või lehte, mille ta leidis otsingu kaudu. Ta ei arva aadresse ega ava lehti, mida kumbki teist pole valinud.

Kuidas paluda abilisel otsida

Kirjuta oma palve nagu tavaliselt ja lisa, et soovid allikaid. Näiteks: „Kirjuta gümnaasiumi 10. klassile lühike teabetekst Eesti praegustest kliimaeesmärkidest ja too allikad.“

Abiline leiab mõned allikad, kirjutab teksti ja märgib, milline väide millisest allikast pärineb: [1], [2] ja nii edasi. Vastuse all on veebiallikate loend, mille pealkiri on näiteks 3 veebiallikat. Iga rida on link, mis avaneb uuel vahelehel.

Nummerdamine jätkub kogu vestluse vältel. Kui abiline hiljem uuesti otsib, saavad uued allikad järgmised numbrid, nii et allikas [2] tähendab kogu vestluse jooksul sama lehte. Võid ka paluda abilisel allika juurde tagasi minna: „Võta täpne arv allikast [2].“

Mida abiline allikaga teeb ja mida mitte

Abiline kasutab lehte oma teksti alusena, tsiteerib lühidalt ja nimetab allika. Ta ei kopeeri lehte materjali muutmata kujul. Nii püsid ka autoriõiguse piires: lühike tsitaat koos allikaviitega on lubatud, terve artikli kopeerimine mitte.

Allikad on näha vestluses, mitte materjalis. Kui võtad ettepaneku vastu, läheb tekst materjali, aga allikate loend mitte. Kui tahad, et allikad oleksid õpilastele nähtavad või jääksid sulle endale alles, kopeeri lingid vestlusest materjali. Allikaid ei salvestata veel koos materjaliga, nii et see samm jääb praegu sinu teha.

Veebilehe tekst on abilise jaoks teave, mitte korraldus. Kui lehel on tekst, mis püüab tehisaru suunata, jätab abiline selle tähelepanuta ja kasutab ainult lehe faktilist sisu.

Kontrolli allikad enne kasutamist

Abiline ei hinda sinu eest allika usaldusväärsust. Ta otsib avalikust veebist ja veebis on kõike. Ava lingid ja kontrolli, et väide on lehel tõesti olemas ja et leht on selline, mille annaksid õpilastele ka muidu. Viitenumbrid ongi selleks: iga väite saab jälile.

Kontrolli eraldi ajastust. Veeb on täis eelteateid, mis kirjeldavad juba toimunut eelseisvana. Abilisel on juhis allikad tänase kuupäevaga kokku viia, aga kui teema on värske, kontrolli kuupäevad ise üle.

Kui otsing ebaõnnestub või allikaid ei leita, ütleb abiline seda otse: Ma ei saanud selle vastuse jaoks veebiallikaid kontrollida. Vastus põhineb siis abilise enda teadmistel ja väärib tavalisest hoolikamat kontrolli.

Mis läheb veebi ja mis mitte

Kui abiline otsib, saab otsinguteenus otsingupäringu. Kui ta loeb sinu antud linki, saab otsinguteenus lehe aadressi. Muud sellega kaasa ei lähe: ei sinu nimi, sinu tööruumi andmed ega sinu vestlus. Otsinguteenus on Linkup, Prantsuse ettevõte.

Otsingupäringu kirjutab abiline ise. Tal on juhis hoida päring lühike ning jätta materjali tekst, vestlus ja õpilaste tööd sellest välja. Kasuta siiski tervet mõistust: ära palu otsingut, mille palves oleks õpilase nimi või muud isikuandmed. „Kontrolli selle kirjandi väiteid“ toimib paremini, kui kleebid ainult väite, mida tahad kontrollida, ilma kirjutaja nimeta.

Millal link, millal otsing, millal oma materjalid

Proovi oma materjaliga

Proovi Bruukkit tasuta ja kleebi oma järgmisse palvesse link. Veebiallikad on uus funktsioon, nii et anna meile kindlasti teada, kui miski ei tööta.

Loe ka: Kuidas teha tehisaru ülesandeid, mis sobivad sinu klassile ja Kuidas jagada Bruukki materjali õpilastega lingi kaudu.